Eesti English Русский

Pargist

Vääna mõisa park
Vääna mõisa park asub Harju maakonnas, ajalooliselt
Harjumaal Keila kihelkonnas.
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 12,7 hektarit.
Esimesed teated Vääna mõisa kohta pärinevad 1325. aastast. Sajandite jooksul olid mõisa valdajateks paljud tuntud aadliperekonnad – von Tiesenhausenid, von Taubed, von Dückerid jt. 1774. aastal sai mõisa omanikuks O. C. von Stackelberg. Von Stackelbergide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 1920. aastal asus mõisa kool.


Vääna mõisa hilisbarokne peahoone ehitati tundmatu Itaalia arhitekti kavandite järgi aastatel 1784–1797. Kõrge soklikorrusega pika ehitise otstes on galeriidega ühendatud ümartornid. Suhteliselt lamedat katust kaunistasid algselt kohalikust liivakivist tahutud kujud, mis aga ei pidanud ilmastikule vastu. Rikkalikult kaunistatud hoone peaukse ees on kaldtee (pandus). Sellise arhitektuuriga mõisahoone on Eestis erandlik. Tänapäeval on hoonet restaureeritud. Härrastemajaga ühtsesse ansamblisse kuuluvad majandushooned – kaaravadega tall-tõllakuur ja triiphoone ehitati 1840. aastatel. Enamik korrapäratute gruppidena peahoone lähikonnas paiknenud kõrvalhoonetest on oma algse kuju minetanud.

19. sajandi alguses oli Väänas väike park. Pimeaia vanimad puud on istutatud 18. sajandi alguses. Praegune pargi kujundus pärineb 1840. aastatest, kui mõisa omanikuks sai O. C. G. von Stackelberg. Inglise stiilis vabakujuline park rajati mõisaproua Pauline valmistatud plaanide järgi. Puude istutamiseks õhukesele paepealsele raiuti süvendid ja toodi mulda juurde. Härrastemaja lähim ümbrus oli korrapärase kujundusega, seda kaunistasid vaippeenrad ja üksikud valitud puude ja põõsate rühmad. Peahoone lõunaküljel oli lillerikas sümmeetriline terrass.
Park on rajatud segastiilis, kasutatud on regulaarset ja vabaplaneeringut. Peahoone põhjaküljel on avar väljak, mille keskel asub ümmargune valatud bassein. Kunagi oli siin purskkaevuga istumisplats. Muru raamisid kontrastsed puudegrupid, tänapäevani on kummalgi pool säilinud suured lehised ja pähklipuud. Peahoonest läänes on 19. sajandil ümberehitatud varemed, mis võivad olla ka keskaegse vasallilinnuse jäänused. Väljaku tagaosas paikneb nelinurkne kanalitega ühendatud tiikide süsteem, mille keskel asub omapärane nn Pimeaed. Rangelt korrapärase kujundusega tiikidevahelise ala keskelt hargnevad teed tähekujuliselt laiali. Teede ristumiskohal võis kunagi olla paviljon või romantiline katusealune. Pimeaia pärnad on kõverad ja kaldu kasvanud. Varem kasvasid valgusküllasel saarel korrapäraselt pügatud puud ja hekid. Üks tiikidest on tühjaks lastud ja umbekasvanud. Arvatakse, et algselt olid need kalatiigid. Pargi põhjaküljel, tiigi kaldal, paiknes triiphoone ehk oranžerii. Tänapäeval on hoone osaliselt varemetes. Kasvuhoonest läänes asus suur puuviljaaed. Põhjast ja kirdest oli park piiratud umbes 1,8 meetri kõrguse paekivist müüriga, mis on osaliselt säilinud. Pargi kirdeservalt viib saare-, vahtra-, tamme- ja sanglepapuiestee metsaparki, kus asuvad I maailmasõja päevil rajatud paekiviga vooderdatud kaevikud. Vääna pargi teid ääristasid graniitpostid. 1933. aastal viidi pargist ära 110 tahutud kiviposti Nõmme linna paraadplatsi ümbritsemiseks. Praeguseks on alles kõrged väravapostid, madalad kivipostid esiväljakul ja kuus kivikuuli, mis pooleldi asfalti maetuna ääristavad peahoonest lõunasse suunduva tee lõpus ovaalset platsikest. Peahoonest lõunasse jääb vabakujunduslik maastikupark. Lagendike servad on piiratud tiheda lookleva joonega servahaljastusega, üldiselt hõredas puistus on lehise- ja kuusegruppe ning põõsaid. Kunagise suure pargiaasa kohal asub praegu kooli staadion. 



Park on keskmise liigirikkusega, seal kasvab 35 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 29 (1984). Põhipuuliigid on vaher, pärn, saar, tamm ja toomingas. Rohkesti on ka kuuski, valget ja musta leppa, lehiseid ja suurelehiseid pärnasid. Pargile on iseloomulik sirelite rohkus. Suurt kahju tekitas pargile 1967. aasta augustitorm, mis murdis maha palju põlispuid. Haruldasemad liigid, mis kasvavad peahoone lähikonnas, on hõbevaher (H = 18 m, Ü = 205 cm), hall pähklipuu (H = 17 m, Ü = 258 cm), mandžuuria pähklipuu (H = 11 m, Ü = 151 cm), alpi seedermänd (H = 14 m, Ü = 143 cm), harilik valgepöök, harilik robiinia, hariliku saare leinavorm ’Pendula’. Tähelepanuväärne on rohkelt viljuv südajalehine aktiniidia kasvuhoone varemetel.

Pargis on naturaliseerunud kirju liilia.

Vääna parki läbib 27 km pikkune matkarada, mis algab Harkujärve kooli juurest ja lõpeb Keila-Joa pargis. 

Tasuta kodulehed www.elitec.ee

Close